Рассказы ЛитРес

"Unistuste tappev kasvamine" on raamat, mis sisaldab jutte, novelle,muinasjutte, nägemusi ja ühe lühiromaani tavalistest, aga veelgi enamebatavalistest sündmustest siin- ja sealpool Eestimaa teid. Juttude tegevustikleiab peamiselt aset Lõuna- ja Lääne-Eesti teedel, külades ning alevites.Raamatut kannab eksistentsiaalne alatoon ja igavesed küsimesed selle kohta,kust me tuleme, kes me oleme ja kuhu me läheme. Suuremas osas paikades, kuslugude tegevustik toimub, on autor kas jalgsi või jalgrattaga rännates isekohal viibinud ja neist kohtadest erineval moel inspiratsiooni saanud. Raamatsisaldab tekste läbi seitsme aasta ning varustatud kunstnik Marge Nelgivärviliste illustratsioonidega.Lühike autori tutvustus.Mehis Heinsaar on sündinud 1. augustil 1973. Õppinud Tartu Ülikoolis 1992-2000 filosoofiat, eesti filoloogiat ja kirjandust. Kutseline kirjanik olnud2000. aastast kuni tänapäevani. M. Heinsaar on kirjutanud ja avaldanud (koospraegusega) kokku kaheksa raamatut: viis jutu- ja novellikogu, kaks romaani jaühe mahuka luulekogu. Prantsuse, vene, soome ja ungari keelde on temaloomingust tõlgitud kokku kümmekond raamatut. On pälvinud kolm FriedebertTuglase novelliauhinda, kolm aasta parima raamatu preemiat, ning Juhan Liiviluuleauhinna.

Saage tuttavaks tüdrukuga, keda kõik püüavad vältida! Ivy Pocket on kaheteistkümneaastane täiesti tähtsusetu teenijatüdruk, kes on endast väga heal arvamusel. Kui krahvinna Carbunkle, kes pigem põgeneb Lõuna-Ameerikasse, kui jääb edasi Ivy seltsi, jätab ta Pariisi maha, pole meie nii-öelda kangelannal ei raha ega ka kodu, kuhu minna… Ent siis kutsutakse Ivy Pocket Trinity hertsoginna surivoodile. Vürstliku 500-naelase tasu eest nõustub Ivy viima Inglismaale hertsoginna väärtuslikema varanduse – Kellateemandi – ja panema selle jubedale Matilda Butterfieldile tema sünnipäeval kaela. Ei võta kaua aega, kui Ivy on sattunud keset salasepitsusi, kust ei puudu kurjus, vägivald ega ka mõrv. Barbara Cantini humoorikate gooti stiilis illustratsioonidega raamatus „Ainult mitte Ivy Pocket” algab ühe tüdruku surmnaljakas teekond, mille kestel ta saab teada, kes ta tegelikult on.

Как и вышедшая несколько лет назад «Весна и Какашка», «Карнавал и картофельный салат» включает рассказики Андруса Кивиряхка, публиковавшиеся в детском журнале «Тяхеке». На этот раз мы встретимся с Умной Подушкой и Маленьким Мышонком, мечтающим стать золотой рыбкой, узнаем, как можно вылечить Дракона, который мается от зубной боли, познакомимся с Кровяной Колбасой, которая хочет подружиться с Пряниками. Это лишь немногие персонажи этой книжки с прекрасными забавными иллюстрациями Хейки Эрница.128 lk

Mudlumi esimene avalikult ilmunud novell «Minu tädi Ellen» nomineeriti Tuglase auhinnale. See raamat sisaldab Elleni-lugu, ja veel 22 teist juttu, mõnedki neist kannavad sisu, mis on romaani mõõtu. Kokku moodustub neist üks suur lugu, mis räägib elust maailmas, siin, Eestis. Räägib enamasti lihtsalt ja lõbusalt, aga vahel ka kurvalt ja tõsiselt. Igaüht võib haarata äratundmine, nagu oleks seal killukesi tema elust, sest ega see üksik nii palju üldisest ei erinegi. Autor ise ütleb, et ta juttudes on loetelu-tüüpi narratiiv, pole vaja muud teha kui kõik maailma asjad üles lugeda ja näpuotsaga natuke tõsiseid mõtteid vahele visata.

Eesti Ekspressi Raamat„Slummidiplomaadid” on kogumik humoorikatest ja nostalgilistest lühilugudest, mis jutustavad eestlanna Hella ja venelanna Alla sõprusest, lapsepõlvest Nõukogude Liidus, noorusest ning karjäärist. „Slummidiplomaatide” tegevus toimub peamiselt Tallinnas ja Brüsselis, aga ka mujal. Detailirohke ja emotsionaalne raamat kirjeldab naljavõtmes ametnikuelu ministeeriumis, Eesti liitumist Euroopa Liidu ja NATOga ning peategelaste hilisemat tööd neis organisatsioonides.Autorist:Marina Elbasaar on vankumatu Eesti patrioot. Ta on sündinud Lõuna-Eestis, lõpetanud ülikooli humanitaarteaduste vallas ning töötanud aastaid ametnikuna. Abielus. Marinale meeldib lugeda, kirjutada ja reisida, ta armastab lapsi ja loomi ning loodab endiselt, et planeedi Maa loodus on võimalik pöördumatust reostusest päästa.

Pöörane reisilugu kahe eestlase retkest roostes ja streikiva autoromuga läbi Ameerika Ühendriikide, kust ei puudu muhedad sekeldused, pesuehtsad Põrguinglid, hipid, indiaanlased ning koguni kokaiin.

Tellise tekstikogumik on autori sõnul ilmale tulnud just tänu ümbritsevale elule, mille vastuolusid on võimendatud. Unustamata sealjuures inimlikku soojust. Kogumik hõlmab tekste aastast 2006-2010, millest osa on kirjutatud teatrile, sobides aga suurepäraselt ka lugemiseks, nii kodus, tööl kui ühiskondlikus transpordis. Teemadeks ajaga kaasas sammumine, teiste matkimine ja edumudelite rakendamine, elukallidus, kunstnike kompromissivalmidus, diletantlik soov kõike sildistada, üksindus ja võimetus leida endale sobivat elukaaslast või oskamatus valida selget maailmavaadet. Kõik need nii-öelda suured ja kangelaslikud teemad mõjuvad läbi lihtsate tegelaste vaatenurga lähedaste ja puudutavatena.

Mehis Heinsaar on avaldanud seni viis raamatut: kaks jutukogu, kaks romaani ja ühe luuleraamatu. Oma elamise aega jaotab ta võrdsetes kogustes Tartu ja Mulgimaa vahel. Olles pälvinud küll mitmeid kirjandusauhindu ja saavutanud tunnustatud kirjaniku staatuse, tunneb autor siiski üha tugevamat tõmmet tihnikute poole. Raamat “Ebatavaline ja ähvardav loodus” sisaldab 28 juttu, mis viivad lugeja kummalisse maailma, kus juhtub kummalisi asju. Kõik on nagu päris, aga pole ka. Tuntud ja tundmatud tegelased käituvad ootamatult. Või siiski mitte? Illustreerinud Priit Pärn.

Kas pole mitte nii, et lapsevanemana juhtume me pahatihti oma lastele ütlema: «Ah, mis sa siin luuletad!», olles unustanud, et oi-oi, kuidas see südamele haiget tegi ajal, mil me ise lastena neid sõnu oma vanematelt kuulda saime. Sest lapsed ju tegelikult ei luuleta, nad lihtsalt räägivad meile maailmast nii, nagu nemad seda näevad ja mõistavad. Selles maailmas on hundid veel ilusad ja head, rebased ei pruugi olla kavalad ega isegi mitte õiget värvi, kalad ajavad mulle, sest vesi on nende jaoks liiga külm ja nii jäävad nad nohusse. Neid pisikesi lugusid, mis siin raamatus kirjas, saab nimetada mitmeti.Imeilusate piltidega lasteraamat ettelugemiseks, koolieelikutele ja noorematele.

Üheksa novelli inimestest meie ümber. Me tunneme neid, võib-olla teame neist isegi mõnda lugu. Parimad püüdlused viivad alati kuhugi, kuid mitte tingimata parimate tulemusteni. Kes mõistab kohut? Kes annab hinnanguid? Autor elab oma tegelastele kaasa, kuid kohtumõistmise jätab lugejatele. Peep Ehasalu (s. 1966) on varem avaldanud pseudonüümi Pärtel Ekman all kaks ajaviiteromaani: „Murtud truudus” (2000) ja „Unikiri” (2002) ning koos pojaga lasteraamatud „Väikeste rüütlite õhtujutt” (2006), „Kõik kanged mehed” (2008) ja „Ajahädaliste jõulud” (2012). Iga novell on loetav eraldi, kuid koos moodustub neist sünergia, mis on novellikogude puhul tervitatav nähtus. Kui vilunud novellistide puhul kipume seda pidama elementaarseks, siis seda toredam on näha, et Ehasalu on suutnud säärase tervikutunde luua juba oma esimeses kogumikus. Tõeline nauding on tõdeda, et autori kreedo, mõte siduda iga lugu ühega Piibli kümnest käsust, kandub edasi ka lugude stiili – autor mõistab, et õige sisu vajab vastavat vormi ja vastupidi. – Peeter Helme

Kuulsa ameerika kirjaniku Edgar Allan Poe (1809-1849) fantastiliste ning õudusjuttude kogumik annab hea ülevaate nüüdisaja novelli ja detektiiv- ning ulmekirjanduse ühe rajaja loomingust.

Lugu poiss Andist, kes tunneb puudust vanaemast. Kõigil teistel lastel ju ometi on vanaema. Nii ei jää tal üle muud, kui luua endale kujutlustes vanaema, kellega koos satub ta kõikvõimalikesse põnevatesse sündmustesse, kuni nende majja kolib sümpaatne vanaproua, kellest saab Andile peaaegu päris vanaema.

„Karuelu aabits“ on ennekõike raamat karudest. Karupoegade sündimisest kuni nende iseseisva elu alguseni kulub kaks aastat. Raamatust saate teada, kuidas karupojad kasvavad, mida söövad ja missuguseid elutarkusi õpivad. Lisaks leiate ka lugusid loomadest, kellega noored karud maailma avastades kohtuvad.