Pikse tütar

Jane Shemilti romaan „Tütar” on hingeminev ja painav lugu sellest, kas me ikka tunneme oma lähedasi nii hästi, kui ise arvame.Kadumise ööVarem rääkis ta mulle kõigest.Neil on tema foto. Sellest on abi.Aga see ei näita, kuidas Naomi juuksed säravad, nii et meenutavad kullast lehti.Ta lõhnab väga kergelt sidrunite järele.Ta närib küüsi.Ta ei nuta kunagi…

„Tütar” on Neshovite saaga kuues raamat, järg romaanidele „Berliini paplid”, „Erakvähid”, „Rohelised aasad” (eesti keeles kõik 2008), „Andestada saab alati” (2017) ja „Elunautijad” (2018). Margido on lahkunud ja Torunn Neshovi matusebüroo juhtimise üle võtnud, jätkates samal ajal ka vana talu enda omaks muutmist. Aga kui ta soovib oma perekonnanimeks võtta Neshov, katkeb hetkega vaikselt üles ehitatud hea kontakt emaga. Pealegi on tallu oodata külla Erlendit kogu tema seitsmeliikmelise Taani perega. Torunn on murede käes murdumas. Asja ei tee ka paremaks Kai Rogeri poolt Erlendi lastele rõõmuks toodud kaks põrsast. Torunni jaoks on sead läbitud eluetapp, nagu ka Erlend ja Kai Roger. Aga seekord saab Torunn näha, mis puust Erlend tehtud on. Ja võib-olla on lõppkokkuvõttes Kai Rogeril nii mõneski asjas õigus. Selle raamatuga tõmbab autor saaga lahtised otsad kokku. See on Torunni raamat: romaan naisest, kes on terve oma elu põgenenud, aga nüüd lõpuks julgeb võtta vastutust, seista enda eest ning valida armastuse. Norra kirjanik Anne B. Ragde (snd 1957) on kirjutanud hulgaliselt romaane ja novellikogusid. Tema raamatuid on tõlgitud rohkem kui 20 keelde. Sigrid Undseti eluloo eest pälvis ta Norra kõrgeima kirjandusauhinna. Suurima tunnustuse on ta saavutanud mitmete auhindadega pärjatud Neshovi-raamatutega. Saaga põhjal on valminud populaarne telesari. Eesti keeles on ilmunud ka tema romaanid „Öine soov” (2010) ja „Ma teen su nii õnnelikuks” (2012).

Mõnikord on kummitused lihast ja verest…Oma töös ja eraelus pettunud ajakirjanik Eva sõidab hingerahu otsima vanematekoju Saaremaale vaiksesse Tuulegi rannakülla. Evat ajendab soov välja selgitada, mis õieti juhtus aastaid tagasi tema perekonnaga. Miks lahkusid teineteise järel elust nii tema politseinikust isa kui ka koduperenaisest ema? Eva aimab, et kuidagi on see seotud külakeses elanud kolme tütarlapsega, kellest kaks jäid kadunuks ja üks leiti mõrvatuna. Kas keegi siiski teab, mis tüdrukutega tookord juhtus? Eva veenab kodusaarele naasma ka Inglismaale kolinud venna Andrease, kellega koos asutakse lahendama ema hüvastijätukirja saladust ja püütakse välja selgitada, miks külarahvas nende kunagist kodu nii väga kardab. Tonte ei hakka aga päevavalgele tulema üksnes minevikust. Peagi hakkab Eva aimama, et miski pole tegelikult nii, nagu ta oli arvanud. Hoolikalt ehitatud fassaad mõraneb, inimesed Eva ümber paljastavad oma tõelise näo. Sünge vari libiseb taas üle Tuulegi ja mõnelgi külaelanikul tuleb vanade pattude eest kõrget hinda maksta. Muhu saarel Manala talus sündinud ja praegugi seal elav Katrin Pauts töötas kümmekond aastat Õhtulehes uudiste- ja meelelahutustoimetuses. Praegu tegutseb ta vabakutselise teletoimetaja ja stsenaristina. Huvi põnevuskirjanduse vastu tärkas juba lapsepõlves Sherlock Holmesi seiklusi lugedes, viimaste aastate lemmikud ja mõjutajad on Skandinaavia menuautorid Jo Nesbø, Henning Mankell ja Camilla Läckberg. „Politseiniku tütar“ on Pautsi esimene Saaremaa põnevik. Loeb Liisa Pajusaar.

Kaheksateist aastat tagasi rööviti Simone Porteri kuuekuune tütar Helena.Simone ja tema abikaasa Matt on aegamisi oma kildudeks purunenud elu üles ehitanud, aga valu lapse kaotuse pärast pole neid iialgi jätnud.Siis ilmub nagu välk selgest taevast noor naine Grace ja ütleb Simone’ile, et tal on varastatud lapse kohta infot. Aga kes on Grace – ja kas Simone saab teda usaldada?

Tal oli täiuslik elu – kuni mõrvar ta sihikule võttis Atraktiivne ja iseseisev, peagi kolmekümneseks saav Dina McDermott on elus kõigega rahul… kuni saab teada šokeeriva tõe: ta on USA endise presidendi Graham Haywardi sohilaps. See avastus käivitab plahvatusliku sündmusteahela ja Dina täiuslik elu väljub kontrollialt. Eksimatu vaistuga ajakirjanik Simon Keller usub, et on sattunud kullasoonele, kui toob päevavalgele segase loo Graham Haywardi kohta, kellel oli salajane afäär, mis lõppes tragöödiaga. Jäljed viivad Simoni Dina ukselävele, kui ta püüab paljastada saladust, mis on määratud raputama poliitikamaailma. Nüüd on külmavereline tapja valinud oma sihtmärgiks Dina, kes peab asuma võitlusse oma elu eest.

Üheksateistkümnenda sajandi Inglismaal jäetakse ühel talvel Londoni tänavatele maha väike tüdruk. Keegi saladuslik võõras lapsendab ta ning tüdrukust saab järgemööda varas, sõber, muusa ja armuke. 1862. aasta suvel, kui ta on just saanud 18-aastaseks, viibib ta koos grupi kunstnikega ühes kaunis majas, mis paikneb Thamesi jõe ülemjooksu vaikses käärus. Majas kasvavad pinged ning ühel palaval pärastlõunal kostab lask. Üks naine on tapetud, teine kaob ning tõde juhtunu kohta kaob ajapragudesse. Möödub rohkem kui sajand ning paljud võõrad külastavad Birchwood Manorit, kuid maja ei reeda toimunut, enne kui sinna satub veel üks noor naine, kes vajab selgitust omaenda perekonna saladusele … Kui „Kellassepa tütre” saladus vähehaaval paljastuma hakkab, saame teada nende inimeste lood, kelle elud on olnud selle härrastemajaga seotud 1862. aasta saatuslikust päevast saadik. Põnevalt üles ehitatud ja mitmekihiline raamat annab taas tunnistust Kate Mortoni oskusest paeluvaid lugusid jutustada. Kate Morton on sündinud Lõuna-Austraalias ja üles kasvanud Queenslandi mägedes. Ta on lõpetanud ülikooli teatrikunsti ja inglise kirjanduse alal. Tema romaane on avaldatud paljudes keeltes.

Mõrvajuhtum kutsub tagasi koju FBI agendi, kes on sunnitud silmitsi seisma oma mineviku – ja ootamatu ihaga.Lapsepõlv väikelinnas ei ole lihtne, eriti siis, kui oled kohaliku ususekti juhi tütar. Kümme aastat tagasi lahkus Eden Collins Montanas asuvast Clear Springsi väikelinnast ega vaadanud kordagi tagasi. Aga kui leitakse mõrvatud noorte naiste surnukehad, nende laipadel on vägivalla tundemärgid ning tema ema jüngritele iseloomulikud tätoveeringud, ei saa Eden, kellest on saanud FBI agent, silma kinni pigistada. Tapja tabamiseks peab ta koju tagasi pöörduma.

Anna Janssoni uus põnevussari! Vera Bark põgeneb ülepeakaela oma tüdrukuteõhtult ja kaob jäljetult. Tema isa, vaneminspektor Kristoffer Bark, rändab viis aastat kilomeeter kilomeetri järel piki Hjälmareni kallast ja otsib oma tütart. Kahtlustatakse, et Vera uppus, ja uurimine on ammu peatatud. Ent teadmatus pureb Kristofferit ja Vera ema, kes on meeleheitest alla käimas. Kolm aastat pärast Vera haihtumist kaob samas kohas üks teine naine. Ka see uurimine lõpetatakse peagi, kuid Kristoffer Bark saavutab selle, et juhtum jahtunud jäljena taas käsile võetakse. Kadunud naine on paljuski Kristofferi tütre moodi ning mees adub, et seoseid on rohkem, kui ta esialgu aimanud oli. „Tütar kadunud” on lugu lapsevanema kõige jubedamast õudusunenäost. Ettearvamatute pööretega lugu heidab pilgu süngetele perekonnasaladustele ja näitab, millised tagajärjed võivad olla pettekujutelmadel. Kristoffer Barki põnevik

Mõnikord on kummitused lihast ja verest…Oma töös ja eraelus pettunud ajakirjanik Eva sõidab hingerahu otsimavanematekoju Saaremaale vaiksesse Tuulegi rannakülla. Evat ajendab soov väljaselgitada, mis õieti juhtus aastaid tagasi tema perekonnaga. Miks lahkusidteineteise järel elust nii tema politseinikust isa kui ka koduperenaisest ema?Eva aimab, et kuidagi on see seotud külakeses elanud kolme tütarlapsega,kellest kaks jäid kadunuks ja üks leiti mõrvatuna. Kas keegi siiski teab, mistüdrukutega tookord juhtus?Eva veenab kodusaarele naasma ka Inglismaale kolinud venna Andrease, kellegakoos asutakse lahendama ema hüvastijätukirja saladust ja püütakse väljaselgitada, miks külarahvas nende kunagist kodu nii väga kardab. Tonte ei hakkaaga päevavalgele tulema üksnes minevikust. Peagi hakkab Eva aimama, et miskipole tegelikult nii, nagu ta oli arvanud. Hoolikalt ehitatud fassaad mõraneb,inimesed Eva ümber paljastavad oma tõelise näo. Sünge vari libiseb taas üleTuulegi ja mõnelgi külaelanikul tuleb vanade pattude eest kõrget hindamaksta. Muhu saarel Manala talus sündinud ja praegugi seal elav Katrin Pauts töötaskümmekond aastat Õhtulehes uudiste- ja meelelahutustoimetuses. Praegu tegutsebta vabakutselise teletoimetaja ja stsenaristina. Huvi põnevuskirjanduse vastutärkas juba lapsepõlves Sherlock Holmesi seiklusi lugedes, viimaste aastatelemmikud ja mõjutajad on Skandinaavia menuautorid Jo Nesbø, Henning Mankell jaCamilla Läckberg. „Politseiniku tütar“ on Pautsi esimene Saaremaapõnevik.

Dorset, 1933: Suure mõisa mesiniku tütar Grace armastab kaht meest. Kas peale jääb üdini tuttav ja turvaline või erutav ja keelatud tunne? Kuidas edasi elada, kui tundub, et oled kaotanud mõlemad?Massachusetts, 1973: Grace’i tütar Trixie armub rokklauljasse, kel terendab ees hiilgav muusikukarjäär, ent selgub, et noormees polegi see, kellena näis. Kas neiu armastus trotsib aastaid ja vahemaid? On’s õnn ikkagi võimalik või jääbki Trixie üksi?Ema ja tütar kannavad kumbki oma koormat, ent nende taagal on kummaline ühisosa. Kui Trixie selle avastab, haarab ta ohjad enda kätte. Ema meelerahu õnnestub tal taastada, aga kuidas on lood tema omaga?Kirjanik kannab lugeja Ameerika Tekanasseti saare tuulistelt randadelt Inglismaal Dorseti krahvkonnas asuva mõisa metsaradadele ja haljastele künkanõlvadele, kus tema tegelased saavad tunda nii kaotusvalu kui ka leidmisrõõmu.Santa Montefiore sündis 1970. aastal Inglismaal ja kasvas üles Hampshire’is. Ta on abielus ajaloolase Simon Sebag Montefiorega. Nad elavad koos oma kahe lapse, Lily ja Sashaga Londonis. Santa Motefiorelt on eesti keeles ilmunud mitmeid raamatuid, viimati „Tuletorni saladused“ (Varrak, 2015) ja „Naine Pariisist“ (Varrak, 2013).