Armastuse lahing

„Jarmalandi kroonikad“ on põhikooliealistele noortele mõeldud ainulaadne fantaasiaeepos, mille tegevus toimub keskaegses Skandinaavias, kus inimeste kõrval tegutsevad ka viitrid, haldjad ja lohemaod.Triloogia esimeses osas „Salajaki lahing“ põrkuvad viitrite ja inimeste maailm. Raamat jutustab loo teekonnast lahinguni nii inimeste kui ka viitrite vaatepunktist.Just talveunest ärganud nahksete tiibadega Ristin Laitiib kuulub viitrite kuninglikku valvemeeskonda ning ootab koos oma kaaslastega viitrisõdalasi, kes naasevad Salajaki kindlusesse saagiga. Samal ajal moodustavad inimesed viitrite vastu suurt sõjaväge ja ka vennad Eggid põgenevad oma Smålandi kodutalust, et sõjaväega ühineda. Vanem vend Samuel unistab rüütliseisusest, keskmine vend Niklis tahab saada sõduriks. Noorim vend Jöran, kes hoiab end aga tülidest ja kaklustest eemal, järgneb vendadele, et nad hoopis tagasi koju viia.Sõjavägi marsib põhjapoolsete mägede suunas ja möödub Storsjö järvest, kus liitub foogti sõjameestega. Nendega ühineb ka foogti tütar Lovisa, kes Samueli silmapilkselt ära võlub. Lovisal on aga oma salarelv – järves elav lohemadu.Oma rännakul puutuvad vennad Eggid kokku probleemidega, mis kõnetavad ka tänapäeva teismelisi: perevägivald, rahalised raskused, seisusevahe, sõprus, armastus, vastuoluline info. Keda ümbritsevatest uskuda ja keda mitte? Kas järgida oma teed või usaldada kedagi teist? Kas kindlaks kujunenud arusaamadel on ikka tõepõhi all?Autor Johan Theorin kutsub lugejat kaasa seiklema 14. sajandi Rootsi mägede, metsade ja järvede vahel. Aega, mis on täis sõdu ja võimuvõitlust ning kus viitrid, haldjad ja lohemaod on sama tõelised ja ohtlikud kui katk.

Wimbortoni markii Francis vajas pärijannat. Lexial oli raha ja isa soovis, et ta abielluks lordiga.Kuid Lexia oli temperamentne tütarlaps, kes kasvas üles Ameerikas ja tahtis endale ise abikaasa valida. Markii oli liiga uhke temaga kurameerimiseks, pealegi uskus ta, et neiu süda kuulub Wayne Freemanile, ameeriklasele, kelle vältimiseks oli isa tütre Inglismaale toonud.Ootamatult said neist parimad sõbrad. Nad põgenesid koos perekondade surve eest ning astusid ristluslaeva pardale, et viia oma unistused täide. Laeval tekkis neil mitmeid seiklusi, mis äratasid mõlemas armukadeduse…

„Kao mu silme alt! Mis minusse puutub, David, siis oled sa surnud nii minu kui ka kogu suguvõsa jaoks!”Nägusal Kenningtoni vikondil pole krahvist isaga kunagi häid suhteid olnud, aga ta armastab oma vanavanemaid ja nemad armastavad teda samuti.Aga kui pärast vikondi markiist vanaisa ootamatut surma tuleb ilmsiks perekonna skandaal, muutuvad isa-poja suhted veelgi pingelisemaks.Vikont otsib pelgupaika Devonis asuvas tohutu suures ja salapärases mõisas, mille vanaisa talle pärandas…

Lisa abiellus armastuse pärast. Ta ei kahelnud, et saab Normaniga õnnelikuks. Teda ei löönud rööpast välja isegi see, kui mees osutus äärmiselt armukadedaks. Kahjuks aga muutus mehe armukadedus maaniaks ja Lisa elu põrguks.Kui Lisa juhuslikult teada saab, et mees on seotud maffiaga, otsustab ta põgeneda. Naine sõidab teise linna, kus tutvub Jake Morrisoniga ja armub. Kuid ta ei arvesta sellega, et Norman ei oska kaotada. Lisa tagasivõitmiseks on ta valmis kõigeks, isegi mõrvaks…

Maddie Chester on otsustanud lahkuda kodulinnast Gansetti saarel – paigast, millest tal on ainult halvad mälestused ja kus liiguvad tema kohta inetud kuulujutud. Sõites jalgrattaga McCarthyde rannahotelli, kus ta töötab toateenijana, põrkab Maddie kokku McCarthyde „lemmikpoja” Maciga.Mac naasis koju, et aidata isal teha ettevalmistusi perekuurordi müügiks, ega kavatse saarele kauaks jääda. Kui Maddie saab kogemata juhtunud kokkupõrkes ülepeakaela üle jalgratta juhtraua lennates tõsiselt viga, kolib mees linna, et aidata naisel tervenemise ajal hoolitseda pisipoja eest…

Hugo, Ruveni krahv, purjetab koju pärast kümmet Indias veedetud aastat, mil ta teenis oma rügemendis. Tema vanaisa, vana krahv, on surnud ning Hugo on pärinud tiitli ja Ruveni varanduse. Samuti on ta endale päranduseks surnud venna kihlatu, Felice Delisle’i.Mitte keegi, kes näeb ilusat meest seismas reelingu juures, nägu pööratud läheneva ranniku poole, ei oska kahtlustada tõde. Sipoide mässu ühe esimese lahingu ajal sai Hugo tõsiselt vigastada. Noor Ruveni krahv tuleb koju pimedana.Vahepeal ootavad Jacina ja tema isa, doktor Carlton, Hugot Ruveni lossis, et talle teretulemast öelda. Hugo oli Jacina lapsepõlvekangelane ja neiu on väga kurb, saades teada mehe vigastusest…

Vanda Sudbury ja Cunninghami krahv olid lapsepõlvesõbrad. Nad tundsid kõiki üksteise vigu ja puudusi ning nääklesid omavahel nagu vend ja õde ikka. Seepärast olid nad mõlemad võrdselt kohkunud, kui tütarlapse isa püüdis sundida neid omavahel abielluma. Kuigi Robert oli Vandasse kiindunud, oli ta kindel, et ei hakkaks iialgi armastama sellist jõulist, kindlameelset naist. Vanda oli temast kui abikaasast sama madalal arvamusel. Nad põgenesid koos, reisides kõigepealt Prantsusmaale, et näha suurt Pariisi maailmanäitust ja ronida alles hiljuti valmis ehitatud Eiffeli torni…

Novella Wentworth on üksindusega harjunud, sest tema isa on sõjas ja ema haigevoodisse aheldatud. Seepärast on tema üllatus suur, kui oma elu eest põgenev noor härrasmees palub nende perekonnamajas varjupaika. Mehe iidsesse salakäiku peitnud, seisab Novella vastakuti lord Grimstone`iga, kes ajab innukalt põgenikku taga. Tema maja läbiotsimise nõudmist trotsides saadab tüdruk ta kiiresti minema. Kui Novella nõustub oma patsiendi tungival palvel ülisalajase teate sõjaministeeriumisse viima, hakkavad Grimstone`i nuhid teda jälitama. Kuid alles siis, kui Novella jõuab Londonisse ning võtab vikont Palmerstoni ja peaministri aitamiseks enda peale veelgi ohtlikuma missiooni, saab ta teada tõe salapärase nägusa võõra kohta…

Uus Dornochi krahv on vastu võtnud McDornide klanni juhi koha, kuid see pole tema jaoks kerge. Ta on pime ega mõista oma alamate keelt, kuna on üles kasvanud ja hariduse saanud Inglismaal. Vara McDorn on nõus mehele appi tõttama ja tema abiliseks hakkama.Krahvi juures olles saab neiu teada, kuidas krahv nägemise kaotas. Vara teab, kust abi leida, kuid enne seda nurjab ta salanõu, mille käigus meest tappa tahetakse. Lõpuks sunnib saatus, mis on krahvi ja Vara kokku viinud, nad teineteisesse lootusetult armuma.

Rikka ja auahne mehe tütrena teab Rowena, et isa tahab, et ta abielluks tiitlikandja, soovitavalt Wenfieldi hertsogiga, kes neiule ei meeldi ja kes ka ise ei taha abielluda. Selle abielu vältimiseks sepitsevad nad plaani. Suhtudes teineteisesse nagu vend ja õde, lähevad nad koos nendega sama meelt olevate sõpradega jahil lõbureisile ja aitavad üksteisel leida oma unelmate armastust. Plaanid luhtuvad Vahemerel, kus sultan röövib Rowena ja vangistab ta oma haaremisse. Paistab, et Rowena ja hertsog on teineteisest igaveseks lahutatud.