Armastuse otsingul

Wimbortoni markii Francis vajas pärijannat. Lexial oli raha ja isa soovis, et ta abielluks lordiga.Kuid Lexia oli temperamentne tütarlaps, kes kasvas üles Ameerikas ja tahtis endale ise abikaasa valida. Markii oli liiga uhke temaga kurameerimiseks, pealegi uskus ta, et neiu süda kuulub Wayne Freemanile, ameeriklasele, kelle vältimiseks oli isa tütre Inglismaale toonud.Ootamatult said neist parimad sõbrad. Nad põgenesid koos perekondade surve eest ning astusid ristluslaeva pardale, et viia oma unistused täide. Laeval tekkis neil mitmeid seiklusi, mis äratasid mõlemas armukadeduse…

„Kao mu silme alt! Mis minusse puutub, David, siis oled sa surnud nii minu kui ka kogu suguvõsa jaoks!”Nägusal Kenningtoni vikondil pole krahvist isaga kunagi häid suhteid olnud, aga ta armastab oma vanavanemaid ja nemad armastavad teda samuti.Aga kui pärast vikondi markiist vanaisa ootamatut surma tuleb ilmsiks perekonna skandaal, muutuvad isa-poja suhted veelgi pingelisemaks.Vikont otsib pelgupaika Devonis asuvas tohutu suures ja salapärases mõisas, mille vanaisa talle pärandas…

Lisa abiellus armastuse pärast. Ta ei kahelnud, et saab Normaniga õnnelikuks. Teda ei löönud rööpast välja isegi see, kui mees osutus äärmiselt armukadedaks. Kahjuks aga muutus mehe armukadedus maaniaks ja Lisa elu põrguks.Kui Lisa juhuslikult teada saab, et mees on seotud maffiaga, otsustab ta põgeneda. Naine sõidab teise linna, kus tutvub Jake Morrisoniga ja armub. Kuid ta ei arvesta sellega, et Norman ei oska kaotada. Lisa tagasivõitmiseks on ta valmis kõigeks, isegi mõrvaks…

Maddie Chester on otsustanud lahkuda kodulinnast Gansetti saarel – paigast, millest tal on ainult halvad mälestused ja kus liiguvad tema kohta inetud kuulujutud. Sõites jalgrattaga McCarthyde rannahotelli, kus ta töötab toateenijana, põrkab Maddie kokku McCarthyde „lemmikpoja” Maciga.Mac naasis koju, et aidata isal teha ettevalmistusi perekuurordi müügiks, ega kavatse saarele kauaks jääda. Kui Maddie saab kogemata juhtunud kokkupõrkes ülepeakaela üle jalgratta juhtraua lennates tõsiselt viga, kolib mees linna, et aidata naisel tervenemise ajal hoolitseda pisipoja eest…

Hugo, Ruveni krahv, purjetab koju pärast kümmet Indias veedetud aastat, mil ta teenis oma rügemendis. Tema vanaisa, vana krahv, on surnud ning Hugo on pärinud tiitli ja Ruveni varanduse. Samuti on ta endale päranduseks surnud venna kihlatu, Felice Delisle’i.Mitte keegi, kes näeb ilusat meest seismas reelingu juures, nägu pööratud läheneva ranniku poole, ei oska kahtlustada tõde. Sipoide mässu ühe esimese lahingu ajal sai Hugo tõsiselt vigastada. Noor Ruveni krahv tuleb koju pimedana.Vahepeal ootavad Jacina ja tema isa, doktor Carlton, Hugot Ruveni lossis, et talle teretulemast öelda. Hugo oli Jacina lapsepõlvekangelane ja neiu on väga kurb, saades teada mehe vigastusest…

Armsa Wivina Comptoni elu oli muutunud hirmutavaks õudusunenäoks. Küla salakaubavedajate jõugu liider Jeffrey Farlow otsustas, et Wivinast peab saama tema naine. Wivina põlgas meest. Mehe labased lähenemiskatsed tekitasid Wivinas vastikust ja naine oli veendunud, et Jeffrey Farlow tellis tema isa mõrva. Mitte ükski külaelanikest ei julge Jeffrey Farlowle vastu hakata. Kui muud üle ei jää, siis ta sunnib Wivinat vägisi endaga abielluma. Ainult üks mees võib Wivina päästa – mees, keda kogu Inglismaa tunneb Jälestusväärse Gepardi nime järgi. Romaani tegevus toimub 1814. aasta ajalooliste sündmuste taustal.

Novella Wentworth on üksindusega harjunud, sest tema isa on sõjas ja ema haigevoodisse aheldatud. Seepärast on tema üllatus suur, kui oma elu eest põgenev noor härrasmees palub nende perekonnamajas varjupaika. Mehe iidsesse salakäiku peitnud, seisab Novella vastakuti lord Grimstone`iga, kes ajab innukalt põgenikku taga. Tema maja läbiotsimise nõudmist trotsides saadab tüdruk ta kiiresti minema. Kui Novella nõustub oma patsiendi tungival palvel ülisalajase teate sõjaministeeriumisse viima, hakkavad Grimstone`i nuhid teda jälitama. Kuid alles siis, kui Novella jõuab Londonisse ning võtab vikont Palmerstoni ja peaministri aitamiseks enda peale veelgi ohtlikuma missiooni, saab ta teada tõe salapärase nägusa võõra kohta…

Uus Dornochi krahv on vastu võtnud McDornide klanni juhi koha, kuid see pole tema jaoks kerge. Ta on pime ega mõista oma alamate keelt, kuna on üles kasvanud ja hariduse saanud Inglismaal. Vara McDorn on nõus mehele appi tõttama ja tema abiliseks hakkama.Krahvi juures olles saab neiu teada, kuidas krahv nägemise kaotas. Vara teab, kust abi leida, kuid enne seda nurjab ta salanõu, mille käigus meest tappa tahetakse. Lõpuks sunnib saatus, mis on krahvi ja Vara kokku viinud, nad teineteisesse lootusetult armuma.

Rikka ja auahne mehe tütrena teab Rowena, et isa tahab, et ta abielluks tiitlikandja, soovitavalt Wenfieldi hertsogiga, kes neiule ei meeldi ja kes ka ise ei taha abielluda. Selle abielu vältimiseks sepitsevad nad plaani. Suhtudes teineteisesse nagu vend ja õde, lähevad nad koos nendega sama meelt olevate sõpradega jahil lõbureisile ja aitavad üksteisel leida oma unelmate armastust. Plaanid luhtuvad Vahemerel, kus sultan röövib Rowena ja vangistab ta oma haaremisse. Paistab, et Rowena ja hertsog on teineteisest igaveseks lahutatud.

Romaani keskne tegevuspaik on Rootsi tuntuim vaimuhaigla Beckomberga, mille eraldatud ja ebaisikulisse olustikku on autor oskuslikult põiminud ühe perekonna loo. Sel moel on ta andnud raviasutusele inimliku näo. Teose peategelased on ravil viibiv tundliku loomuga alkohoolik ja tema tütar. Autor käsitleb tütre armastust isa vastu ja püüdeid temani jõuda, alguses lapseeas, hiljem noore naise ja emana teda mõista. See lugu räägib unistusest hoida valguse käes kedagi, kes ei ole tahtnudki seal olla, soovist kinni püüda see, kes tahab vabalt langeda. Paljutahulise romaani ebatavaliste tegelaskujude kaudu mängib autor mõttega vabadusest ja selle piiramisest, haigusest ja normaalsusest. Kaunis loodusmiljöös asuv haigla omandab Stridsbergi sule läbi peaaegu müütilise mõõtme. Tegelaste eluraskustest ja tegevuspaiga alateadvuslikust süngusest hoolimata on teose meeleolu pigem helge ja inimlik.Sara Stridsberg (snd 1972) on üks Rootsi nüüdiskirjanduse säravamaid esindajaid. Tema keel on omanäoline ja Rootsi kirjanduses erandlik. Just see lüüriline ja elegantne, ühtlasi karge ja lihtne väljenduslaad kujundab romaani eripalgelistest tegelaskujudest ja sündmustest harmoonilise terviku ning toob esile autori tohutu empaatiavõime. 2016. aastal valiti Stridsberg Nobeli kirjandusauhinda jagava Rootsi Akadeemia 13. liikmeks.